Eesti armastatuim pokkerimängija Roland Luik: Võtan ühe sammu korraga!

10.05.2017

Täpselt aasta aega tagasi ei teadnud Eesti pokkerikommuun Roland Luige (pildil) nimelisest mehest mitte kui midagi.

2017. aasta kevadeks on temast saanud Eesti turniiripokkeri üks säravamaid tähti, kes valiti aprillis Eesti Turniiripokkeri Föderatsiooni (ETPF) poolt nii aasta uustulnukaks kui rahva lemmikuks. Rolandi tähelend pole olnud ainuüksi kiire, vaid ka erakordselt muljetavaldav. Seda enam, et tegemist pole ei mõttesportlase ega pokkeri "avastanud" rahabossiga, vaid väga lihtsa mehega, kes igapäevaselt ehitusel rasket füüsilist tööd teeb.

Alles möödunud aasta suvel päris suure mänguga liitunud Rolandil on õnnestunud saavutada lühikese ajaga enam, kui paljudel staažikatel pokkerimängijatel terve oma karjääri jooksul. Teine koht Eesti suurimatel rahvusvahelistel pokkerifestivalidel nagu MPN Poker Tour, OlyBet Kings of Tallinn ja Olympic Winter Festival, lisaks võidud kõigil kolmel Eesti suurimal igakuisel pokkeriturniiril (Paf Live, Triobet Live ja OlyBet Poker Series). Üle 75 tuhande euro auhinnaraha, palju uusi sõpru ning enneolematu populaarsus sadade aktiivsete Eesti pokkerimängijate seas.

Kohtume alati sõbraliku Rolandiga vahetult enne 2017. aasta Pärnu meistrivõistlusi, kuhu meie loo kangelane sõidab nii hea pokkeriactioni kui ka suurepärase seltskonnaürituse ootuses. Casino Grand Prix'le antud eksklusiivintervjuus selgub, mis mees see „Rommi“ siis ikkagi on.

Kõik algas tasuta turniiridest

Pokkeri juurde jõudis Roland aastaid tagasi läbi Facebooki ning kodumängude sõprade seltsis. „Kunagi ammu – see oli vist 2012. aastal – käisin ka ühel kasiinoturniiril, mille kohe ära võitsin. Hiljem jäi pokker pisut tagaplaanile ning alles 2015. aasta novembris hakkasin taas kodu lähedal asuvates kasiinodes madala sisseostuga turniire mängima - alguses üle päeva, hiljem pisut harvem,“ kirjeldas Roland oma esmatutvust pokkeriga. Tol ajal pakkusid pokkerit juba paljud Eesti kasiinod.

Siis saabus 2016. aasta 30. juuli ning Roland seadis oma sammud elu seni suurimale pokkeriturniirile, milleks oli 70-eurose sisseostuga Paf Live. „See tundus tollal päris suur summa, kuid otsustatud sai - tulen ja proovin ära!“ Turniiri lõppes esineliku vahel sõlmitud diiliga ning Rolandile kuulus teine koht (1127 eurot). Algus oli tehtud, kuid suuremad teod ootasid alles ees!

Üleöö kuulsaks tegi Rolandi mullu augustis toimunud MPN Poker Tour, mis oli möödunud aasta üks suuremaid rahvusvahelisi pokkerifestivale Eestis. „Proovisin lihtsalt 20-eurose sisseostuga põhiturniiri satikat, tegin lisaks ka kaks re-buyd ning saingi peale! Alguses oli minu soov vaid esimene päev üle elada, kõik muu oli juba boonuseks,“ jääb Roland talle omaselt üsna tagasihoidlikuks.

Seda, mis hiljem juhtus, me juba teame. Roland aina suurendas oma stäkki, oli turniiri lõppfaasis ülivõimas liider ning pidi viimaks vaid nimeka pokkeriprofi Ranno Sootla paremust tunnistama. Vägeva saavutusega kaasnes ka tõsiselt vägev tasu – 24 000 eurot auhinnaraha!

"Tegelikult oleksin ma pidanud selle turna ära võitma, kuid kogemustest jäi lihtsalt puudu. Teleülekannet jälginud sõbrad soovitasid agressiivsemalt mängida. Paraku tegin seetõttu aga ühe suure vea ning Ranno karistas selle kohe ära,“ tunnistas Roland hiljem.

Ainult hea õnnest ei piisa...

Kui keegi suurelt hitib, siis küsitakse alati, et mida ta võidetud rahaga peale hakkab. "Pärast MPN-i klattisin esiteks ära mõned vanad jamad, mille põhjuseks olid noorena tehtud lollused," naeris Roland, kuid tunnistas, et osa rahast jäi siiski alles ning pärast edukat turniiri asus ta selle toel ka kohe järgmisi võite püüdma.

Ja tulemata need ei jäänud. Juba 2. septembril õnnestus triumfeerida Triobet Live’il ning see pani konkurendid juba vaikselt kukalt kratsima. Kui Roland ka detsembris Olympic Winter Festivalil teiseks tuli, siis teda enam niivõrd ühe-turniiri-imeks ei peetudki.

„Pärast esimest hitti hoiatasid paljud, et kulla mees - see on ju puhas õnn ning lõppeb varsti ära,“ mäletab Roland. "Kindlasti mul seda õnne ka oli, kuid tundsin juba siis, et ega niivõrd palju kordaminekuid lühikese aja jooksul saa ka ainult vedamisele viidata. Vaikselt ma küll kartsin, et ühel hetkel võib saabuda täielik kaardisurm,“ möönis Roland.

Seda aga ei juhtunud, läks hoopis vastupidi.

Roland luik auhind

Roland sai ETPF-i auhinnagalal korduvalt laval käia (foto: Kairit Leibold)

Tänavu jaanuaris võitis Roland Olybet Poker Series’i ning etendas kuu aega hiljem ka Eesti suurima pokkerifestivali OlyBet Kings of Tallinn põhiturniiril peaosa. Kuigi võidust jäi taas napilt puudu, teenis Roland tänu diilile isegi rohkem kui tšempion ning lahkus 46 677 euroga. Sellele järgnes pisut ebaõnnestunud reis Itaaliasse, kosutuseks tuli aga Paf Live’i esikoht aprillis. Viimaks ka ETPF-i aastaauhinnad. Kui aasta uustulnuka tiitliks oli Roland enam kui valmis, siis rahva lemmiku auhind tuli temalegi paraja üllatusena.

Milles Rolandi fenomen peitub? Mees ise kinnitab, et turniiridel mängib ta lihtsalt oma mängu ning mingisugust pokkerialast väljaõpet tal pole. "Kõik kogemused olen omandanud vahetu mängu käigus. Seejuures pole ma siiani õppinud vastaseid õieti jälgima ega tea alati sedagi, kui palju täpselt panustama peaks,“ naerab Roland.

Kas see tähendab teistele vastandumist? „Tõenäoliselt ongi just seepärast proffidel minu vastu raske, sest ma ei mõtle nii nagu nemad," räägib Roland, kes nimekate vastaste ees küll otsest aukartust ei tunne, kuid neist sellest hoolimata lugu peab. "Kuigi Roland pole võib-olla tehniliselt nii hea kui teised, oskab ta mängida loovalt, agressiivselt ning natuke hulljulgelt,“ tunnustab teda näiteks kõikide Eesti tippude stiili hästi tundev kogenud pokkerihai Silver Simulask.

...kuid õnne on siiski vaja!

Kuigi Roland ei eita, et pikemas perspektiivis ning eriti internetipokkeris/rahamängus on pokker selgelt oskusmäng, arvab ta siiski, et ühel pokkeriturniiril on mänguoskuste osakaal kõigest 20%. Ülejäänu jaguneb võrdselt puhtaks õnneks ning turniiri käigust sõltuvateks muutujateks. "Viimaste all mõtlen ma eelkõige kõiki neid spotte, mis ei sõltu ainult sinust, kuid mõjutavad siiski kogu turniiri. Ainuüksi sellest, kui palju sulle ässade või kuningate paare jagatakse kindlasti ei piisa, sest hoopis rohkem loeb action, mida nendega saadakse.“

Mida aeg edasi, seda rohkem on Roland hakanud armastama just suuremaid turniire. "Ütlen ausalt, et neil on oluliselt mõnusam mängida, sest mida väiksem on turniir, seda rohkem kiputakse lihtsalt lahmima.“ Sellest hoolimata pole Roland aga kaugeltki ainult suurturniiride mees. "Käin ikka mängimas ka seltskonna pärast, sest pokker peab ka fun olema ning rahaline võit on sel juhul ainult boonuseks.“ Ka Pärnu Grand Prix's pole ta sugugi esimest korda pokkerit mängimas.

Mäng peab meeldima!

Roland rõhutab, et pokkerit ei saa mängida ainult raha pärast, vaid selle vastu peab olema ka sügav huvi. Samas nendib ta, et isegi pühendunud mängija võib selle mingiks ajaks kaotada. "Näiteks Eesti meistrivõistluste põhiturniiril puudus mul õige fiiling ning seetõttu ei tulnud ka mingit tulemust. Tunnistan ausalt, et OlyBet Kings of Tallinna järel oli umbes kuuks ajaks pokkerist totaalne siiber ees," ei tee Roland saladust.

Vastupidiselt live-pokkerile puudub Rolandil igasugune süvendatud huvi netipokkeri vastu. "Vahel toksin küll, kuid kahjuks pole lihtsalt piisavalt aega, et sellega tõsiselt tegeleda. Teadjamad mehed ütlevad, et kuus tuleks mängida umbes 300-400 turniiri, kuid see eeldaks tavatöölt ära tulemist,“ räägib Roland.

Samuti ei köida Rolandit cashgame. "Ma lihtsalt pole veel nii rikaks, et suudaks suuri kaotusi taluda. Edukaks cashimänguks peab olema korralik bankroll ning ka piisavalt teadmisi, kuidas rahalaudades hakkama saada. See pole päris sama, mis turniiripokker," arvab Roland.

Roland Luik pokkerilauas

Mängulauas (foto: Kairit Leibold)

Palju uusi sõpru

Ajal, mil Roland intensiivsemalt pokkerit mängimas hakkas, polnud tal laudades ühtegi tuttavat. „Hiljem, mil inimestega juba rohkem suhtlema hakkasin, tekkisid ka uued sõbrad," mäletab Roland ega varja, et on Eesti pokkerikommuunist suures vaimustuses. Nagu pokkerikommuun ka temast...

Kes on mehe eeskujud? Esimesena nimetab Roland Ranno Sootlat ja Markku Koplimaad ning lisab, et eriti ebamugav vastane on Kaido Koorits. Heads-up'is väldiks ta jällegi Marius Morelit, kes olevat väga ebastandardne mängija - blufib palju ning on tavatult agressiivne. "Tarmo Tammel on mu hea sõber juba nendest aegadest, mil me mõlemad veel ainult väikestel turniiridel käisime - ta on hea mängija ning temaga pole kunagi igav," lisab Roland.

Komplimente jagub tal ka õrnemast soost tegijatele. "Eestis on palju ägedaid pokkerinaisi ning mitmed neist ka väga tugevad," kiidab Roland. Enim tõstab ta esile möödunud aasta parimaks naismängijaks kroonitud Carmen-Elina Kuprit.

Õppis kokaks, töötab ehitusel, avatud ka uutele väljakutsetele

Pokkerimängijate seas on palju väga erinevate elualade inimesi. Roland ühtegi udupeent elukutset ei esinda ning tegemist on täiesti tavalise osavate kätega ehitustöölisega.

"Täpsemalt paigaldan klassfassaade, katuseid, aknaid ja uksi. Olen seda tööd teinud umbes kuus aastat ning elan täpselt samas rutiinis teiste igapäevatöö tegijatega – olen tööl kella kaheksast poole viieni ning õhtuti kohati päris väsinud,“kirjeldab Ronald oma argipäevast elu.

Ehituse juurde sattus mees üsna juhuslikult, lihtsalt töö hakkas meeldima ning raha oli ka vaja. Kas te aga teate, et elukutselt on Roland hoopis kokk?

„Jah, ma olen ka kokana töötanud, kuid see viskas paraku ühel hetkel üle. Kodus võin muidugi ka edaspidi süüa teha - see pole mingi probleem,“ lubab Roland.

Küsin siis minagi, et miks Roland tavatööga lõpparvet ei tee ning elukutseliseks pokkerimängijaks ei hakka? "Ma olen küll üht-teist võitnud, kuid piisavat bankrolli veel ei ole. Tavatöö lõpetamiseks peaks olema kuskil 150-200 tuhat eurot vaba raha ning oma kinnisvara. See võimaldaks juba stabiilselt 1000-euroseid turniire mängida,“ tõdeb kahe jalaga maa peal seisev Roland.

Muidugi kavatseb ta vähemalt üritada. Esimeseks sihiks on võetud Kopenhaageni Unibet Open ning kui seal peaks hästi minema, siis ka Barcelona pokkerifestival. Samuti on plaanis MPN Poker Tour ning rida kodumaiseid võistlusi. “Ma mängin päeva korraga ega püstita kunagi kohe eesmärki kindlalt võitma minna. Alguses soovin lihtsalt konkurentsis püsida, seejärel juba rahadesse tulla jne. Ikka üks samm korraga,“ lausub Roland õpetlikult.

Lisaks võimalikule profikarjäärile on mees avatud ka teistele väljakutsetele. „Ehitusel töötamine on siiski füüsiliselt raske ning kohati on ka ilmaolud üsna ekstreemsed. Võib-olla just seetõttu ma väga nõudlik polegi, võin kasvõi sekretäriks hakata," muigab Roland. Näiteks karjääri jätkamine mõne pokkeritoa juures meeldiks talle väga, sest huvi mängutööstuse vastu on suur.

Naudib kino ja korvpalli

Rolandi juures meeldib inimestele ikka ja jälle tema lihtsus ning siirus. Ühelt poolt on tegemist Eesti ühe parima pokkerimängijaga, kuid teisalt ei paista see kuskilt välja. Roland on kõigiga sõber. Roland ei röögi kaaslaste ega diilerite peale, ei pillu chippe, sajata pärast bad beate või turniiridelt väljalangemisi ega pea ennast ka kellestki paremaks. Ta lihtsalt mängib oma mängu ning naudib seda Tuhkatriinu-elu, mis on mehe lühikese ajaga „Mustika Mudaliigast“ suurde pokkerisse aidanud.

Rolandi arvukatele naisfännidele võime öelda, et tegemist on vallalise mehega, kellel veel ka lapsi pole. Intervjuu alguses naljatleb Roland, et talle meeldivad pigem brünetid kui blondid, kuid hiljem lisab ta tõsinedes, et juuksevärvi järgi nüüd küll kohe kindlasti naist valima ei hakka. Loeb ikka inimestevaheline klapp ning ühised huvid.

Oma hobideks nimetab Roland korvpalli ning filmide vaatamist. "Olen päris suur kinosõber!“ rõhutab mees. On tal aga ka mõni nõrkus? „Ma ei oska alati „ei“ öelda,“ paljastab Roland. Oma pokkerivõitudest on ta muuseas aidanud mitmeid vanu sõpru, lootes neist päästa täbaratest olukordadest, kuhu kunagi ka ise sattunud on.

Roland Luik korvpall

Spordisaalis. Roland on mänginud korvpalli juba aastaid (foto: erakogu)

Tekst: Hannes Namsing